Kas olete kunagi mõelnud, kuidas üksainus sõrm võib muuta terve tegelase saatust? Interaktiivse jutuvestmise maailmas pole see pelgalt fantaasia, vaid võtmemehhanism. Näiteks VR-ülesandes „Kalamehe lugu“, kus käeliigutused loovad PlayStation VR-is...
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas üksainus sõrm võib muuta terve tegelase saatust? Interaktiivse jutuvestmise maailmas pole see pelgalt fantaasia, vaid võtmemehhanism. Näiteks VR-ülesandes „Kalamehe lugu“, kus käeliigutused loovad PlayStation VR-is paralleelreaalsusi, muutes kapten Peteri lugu.
Mõelge näiteks Jason Robertsi 2018. aasta BAFTA auhinna võitnud mängule „Gorogoa“. Ühe elemendi liigutamine ekraanil, näiteks pusletükilt „sõrme tõstmine“, muudab koheselt süžeed ja peategelase keskkonda, avades maailmale uusi dimensioone.
Või Netflixi interaktiivses filmis "Bandersnatch", kus Stefan Butleri tegelaskuju saab sõrmeotsaga valida ühe viiest põhilõpust. Eemalda sõrm valikult ja lugu ei lõpe või läheb teist teed.
Isegi digikunstis, nagu Chris Milkhi installatsioonis „Varjupaiga reetlikkus“, muudab käe liikumine ekraani ees avataride olekut. Kui sõrm ekraanilt eemaldada, võib lind peatuda, muutes oma lendu Londoni kohal.
See kontseptsioon ulatub mängudest kaugemale. Sellistes projektides nagu Hyphen-Labsi „NeuroSpekulatiivne AfroFeminism” mõjutavad isegi käe biomeetria, näiteks sõrmejälgede skaneerimine, kasutaja virtuaalset mina. Proovige ise, et näha, milliseid muutusi võib teha üksainus žest!
Select how you want to watch this video
